Opmani nutulaul

Minu vald oli nagu riigike,
oi rempe-rempre-ree
Kus ma kui nagu vürstike,
oi rempe-rempre-ree
Kus nõnda kaua elasin,
sam-vidi-ruudi-rallallaa
Ja mõnda rõõmu maitsesin,
ai tiidera-tummaijaa

Vili-vomsassa, vili-vomsassa,
mina ohkan raskest südamest,
Oi-oi-oi-jah oi-oi-oi-jah,
ei läe mul korda söök ei jook,
see äraminek on kui nöök.

Kui mõisas kohut mõisteti,
oi rempe-rempre-ree
siis nagu sigu tapeti,
oi rempe-rempre-ree
Siis õigust neil sai mõistetud,
sam-vidi-ruudi-rallallaa
kes vankrit oli määrinu
ai tiidera-tummaijaa

Vili-vomsassa, vili-vomsassa,
mina ohkan raskest südamest,
Oi-oi-oi-jah oi-oi-oi-jah,
ei läe mul korda söök ei jook,
see äraminek on kui nöök.

Kui tuli liisu võtmine,
oi rempe-rempre-ree
siis suur mul raha saamine
oi rempe-rempre-ree
Siis rikkad pistsid minule,
sam-vidi-ruudi-rallallaa
viiskümmend ruublit taskusse
ai tiidera-tummaijaa

Jää jumalaga mõisa siis,
oi rempe-rempre-ree
mu rahaauk, mu paradiis
oi rempe-rempre-ree
Ja lustihoone aia sees,
sam-vidi-ruudi-rallallaa
kus vahel puhkas vaene mees.
ai tiidera-tummaijaa

Vili-vomsassa, vili-vomsassa,
mina ohkan raskest südamest,
Oi-oi-oi-jah oi-oi-oi-jah,
ei läe mul korda söök ei jook,
see äraminek on kui nöök.