Mehed metsas
on ühendanud jõu

(M.Põldsepp/Tauno Rahnu 2006)

Ma varjasin tuule eest pisaraid,
Muldonnist on saanud mu tare,
Oma püssilt saan küsida vaid,
Ehk homne on tulemas parem.

Kui õhtused tuuled puhuvad rohus,
Punakoertele alustan jahti,
Ei heiduta mehi tuhanded ohud,
Metsavend peab metsades vahti.

Refr. Las välkuda pikne,
Las kõmiseb kõu ja punane saatan las ulub,
Mehed metsas on ühendand jõu,
Näis palju meil padruneid kulub.

On valus vaadata metsa seest
taluakendest kiirgavat tuld,
kuid mets varjab mehi ohu eest,
kuni vabaks saab Eestimaa muld.

Pimeduse vägi ei suuda ju iial
võita valgust, mis tuksumas rinnas
ja lootus jääb alati elama siia,
kus vabadust hoitakse hinnas.