1. Kaugel Venes, metsas suures
   seisab sõdur valvel seal
   :,:oma langend sõbra juures,
   keda tabanud on surmakuul.:,:

2. Sosistavad tema huuled:
“Sõber, pöördu koju sa.
:,:Näed sa jälle armast Eestit,
saabud kodumaale tagasi!”:,:

3. Kodukülas päiksehelgis
seisab väike majake –
:,: aed kus õitsvad roosid, nelgid,
ootab mind mu väike neiuke.:,:

4. Võta sõrmus minu sõrmest,
pane sõrme temale.
:,:Suru huuled tema laubal
viimseks mälestuseks sõbralt veel.:,:

5. Nõnda sõdur oli rääkind,
nõnda sõber tõotanud.
:,:Surm on sulgenud tema silmad,
kaugel Eestimaast on üksik haud.:,:

6. Eesti mehed, Eesti naised
hoidke kõrgel tema au,
:,:sest et teie eest ta langes,
kaitstes väikse Eesti vabadust.:,:

( väga populaarne lugu II MS päevil, pärit juba varasemast perioodist )