Mäletan, kuis tookord kukkus kägu
läbi õhtu kuldse meie õnne raal.
Ütlesid, et sa mu kaunis unenägu,
mis ei elus iial korduda ei saa.

Ulatasid mulle käed ja huuled,
viimses kohtumises õitsva toome all.
Armasta mind kallim, armasta, kas kuuled,
armasta, kui langen lahingute raal.

Armastan, siis jumal kingib elu
ja ma tulen sinu juurde tagasi.
Armasta, kui sinu rinda täidab valu,
armastan sind nagu ikka alati.

Kuuvalgel lehvitasid rätti,
kadusid kui magus unenägu ööst.
Ja siis nägime kuis kuldne õnnekätk´ki
ujus mälestades vahutaval veel.

Tulgu tuuled tunnistajaks meile,
et me truuiks jääme teineteisele
ja kui saatus astub karmilt eluteele,
siis me teineteisest jäädvalt lahkume.

Mäletan, kuis tookord kukkus kägu
läbi õhtu kuldse meie õnne raal.
Ütlesid, et sa mu kaunis unenägu,
mis ei elus iial korduda ei saa.

(Laulnud Leida Trumm Võrumaalt 1996.a )