On palju aega läind, kui olin vaba ma
nüüd metsavennana pean elama.
Ei see mind kurvaks tee, et möödus kevade
ja elulõbudest pean loobuma.

On vaikne õhtutund, kõik teised näevad und,
me ümber hulgume, meil vabadus.
Siis sa, mu neiuke, vaid kuulud minule
ja tulevikule me mõtleme.

Aus, õige eestlane, sa mõtle sellele,
kus kallis kodumaa ja vabadus.
Ja hoidku iga noor kõrgel me trikoloor
ja kalevite maa, sa vabaks saa.

Kui peaksin langema su eest, mu isamaa,
kas ausas võitluses või relvata
siis teadke sõbrad kõik, mu hinge viimne hõik
te kätte tasuge mu elu eest.

On vaikne hommikul ja idast puhub tuul,
mets tasa kohiseb, ta kutsub meid.
Kui aga eestlane loond riigi endale,
siis metsast välja tulla tahame.

(Viisil „Sääl Põhjarannikul…“ Laul on üles kirjutatud Paul Randmaa vennatütrelt Nelli Kukk´elt Leevil. Salk tegutses Võrumaal Veriora vallas. 27.10.1949 hävitas NKVD suurema osa salgast. Viimasena langes August Sabbe 28.09.1978 Võhandu jõel.)