Põhjarannikul

  1. Seal põjarannikul ma üksi kõndisin,
    pilk viibis kauguses, kus laintemäng.
    :,: Siit üle lainteväe ma valget purje näen
    ja paadis kaunitar, kes juhib sääl.:,:
  2. Paat jõudis kaldale, ma neidu kohtasin,
    üks pilk ta silmisse – ma armusin.
    :,: Mu kaunis põhjaneid, mul oled armsaks saand,
    mu meelde ikka sa jääd püsima!:,:

REFR: Ja seal Eesti taevasinal
võlus meid ta päikene.
Küsisin, kas tahad sina
kuuluda vaid minule!

3. Ei koju jääda saa, kui kutsub Isamaa.
Käsk iga silmapilk võib saabuda!
Mu kaunis põhjaneid, sust pean lahkuma.
Ei tea, kas iialgi sind näha saan?

4. Kui loojus päikene ja tõusis äikene,
siis sõda kaugele mind ära viis.
Nüüd koduigatsus mind kutsub tagasi,
mu kaunis põhjaneid, kas ootad mind?

5. Kuid koju saabudes ma pidin pettuma,
mu väike neiuke läks teisele!
Sest põhjarannikust on jäänud mälestus,
pilk vaatab kaugusse, ei kohta sind…