Roosa Mardi dollarilaul

Väike neid, oota vaid,
veel on maid, kuhu said,
antud hoiule mu armutõotused,
Kuid kui merelt tulen taas,
hüüan rõõmsalt hollarii
ja Sul tasku pistan kingiks dollari!

Kui ma laeval olen tööl,
Sulle mõtlen päeval ööl
ja Su juustest leitud linti kannan vööl,
Kuid kui sadam neelab mind
ja jalge all on kindel pind,
ootab mind, ootab mind võõras linn.

Linna tunda pole vaja,
seal kus merimeeste maja,
seal on laulu-naeru kosta taevani,
Siin on mehed, kel on kulda
ja kui röövima ei tulda,
pidu püsida võib varavalgeni.

Väike neid, oota vaid,
veel on maid, kuhu said,
antud hoiule mu armutõotused,
Kuid kui merelt tulen taas,
hüüan rõõmsalt hollarii
ja Sul tasku pistan kingiks dollari!

Liiter viskit peseb maha
huultelt meresoola vaha,
piip on suus ja lahkub sealt vaid suudlusteks.
Piigad siin ei ole paha,
kui on taskus suured raha,
ühe dollari vaid jätan truuduseks

Igas mereäärses linnas,
kus on laevatatav pinnas,
tüki südamest ma jätnud õitsema,
Kuid kui aastaring saab ümber
ning ma koju sõidan koju sõidan taas.

Väike neid, oota vaid,
veel on maid, kuhu said,
antud hoiule mu armutõotused,
Kuid kui merelt tulen taas,
hüüan rõõmsalt hollarii
ja Sul tasku pistan kingiks dollari!