Elumehe elu

1. Selle suure ilma sees, kus kõik vaeva näevad
:;: Kõige rohkem mina mees, töötan ööd kui päevad :;:

Refr: :;: Ma päeval töötan ja öösel vaatan
Kus leiaks tibu, kes sallib lõbu :;:

2. Päeval töötan rahuga, ootan õhtutundi
Õhtupoole tunnen ma oma keha sundi

Refr: Kui päike sõuab ja õhtu jõuab
Et pean tõttma’ ja korda võtma

3. Mõni neiu minuga mängib armurolli
Hellasti mina kaisutan tema pehmet rinda

Refr: Tema hüüab lahkest – sul armu rohkest
Oh ära küsi, vaid võta esi!

4. Kui asjad saivad õiendut’ nii kuis keha jõudis
Kallistades kaisutud’ nii kuis asi nõudis

Refr: Siis püksinööbid ja värglihaagid
Kõik olid lahti, kui tegin jahti

5. Kui hommikul läks valgemaks, ei või karta vihma
Koju poole tõttasin, kinnitades rihma

Refr: On neiu kaetud ja himu aetud
Kõik asjad pruntis ja lulla lontis

6. Öösel saab mind austud’ nii kui kinneralli
Aga päeval põlatud kui kanamurdjat kulli

Refr: Nad hüüdvad: ”naisi miks sa ei kosi,
Üht neiut omaks, ei tee tad’ emaks!”

7. Nõnda elupäevad mul läinud kiirelt mööda
Aimata ei võinudki, kus võin viimaks saada

Refr: Kas mullapõue, või taevaõue
Kas ingliriiki, või põrgupinki

8. Kui ma eluraamatust loen viimseid lehti
Siis surmaingel koputab minu ukse pihta

Refr: Ta tahab aita mind teise paika
Sinna rahuriiki, kus saada kõiki!

9. Hurra! nüüd lähen ma taeva, teiste liiki
Mis jäi elus saamata, seal võin saada kõiki!

Refr: Kõik neiukesed ja vanad lesed
Ja hooraemad, seal kõik mu omad!

Ei taha siin küll lodevaid elukombeid propageerida, aga miks mitte, kui huvi, tervist ja võimekust jätkub! Noorus on ilus aeg, noorus ei …!
See tšastuška – viis on tuntud ka veel laulust “Ehh doragaja, sind jätan maha!”
Alla 14 .a. keelatud!
Laulnud Leida Oeselg, s. 1934, Võnnu khk., Sarakuste k., pärit Anseküla khk., Abruka v., Salme k., kogunud Eda Kalmre 1998.