Häälitsev mälestus

1. Sõduri kutse tõi Kuramaa randa,
häälitsev mälestus Eestisse jäi.
Kaugel teist viibin, ei kätt suuda anda.
Kirdetuul eile Sul’t tervisi tõi.

Refr: Suudlustest mulle ei piisa,
Neid ihkan ma miljoneid.
Surnuks Sind suudleks mu piiga
Kui laip ei reedaks meid!

2. Armas on tüdruk ka Venta jõe suudmes
Eestlane kiiresti kalliks tal jääb.
Sosinaid õrnu on Kuramaa tuultes
Kui talle ütlen: „ Ma ära ei läe!“

3. Õhtuid nii palju koos minuga veedad
Kas olen süüdi, kui armastad mind?
Pisarais silmil mind koju kord saadad,
Häälitsev mälestus lohutab Sind!

4. Meri ja männid need vaikivad sellest,
vesi viib jäljed mis liivale jäid.
Mäletan Sa laulsid sinisest lillest,
Venta jõe kaldal, kus noppisid neid.

Laulu sõnade autoriks on tuntud Tartu lõõtsamees ja endine teater “Vanemuise” tuletõrje ülem Eino Kõiv. Olles saksa sõjaväes ja endine nn. Pitka – poiss, “õnnestus” tal veel teenida ka Punaarmees, kus ta oli Lätimaal saksa sõjavangide valvuriks. Seal ta siis kuuliski seda ilusat Läti Leegioni ohvitseri poolt tehtud lugu, millele ta kohe tegi ka ajakohased uued sõnad. See sündis 25. mail 1947 Ventspilsis. Lugu sai kohe väga populaarseks eesti rahva hulgas ja sellest on, nagu korralikule rahvalaule omane, väga palju erinevaid variante. Autori rõõmuks ja heakskiidul kanname ette siin nüüd algupärase variandi.